Kuidas toetada last, kellele september toob kaasa suure elumuutuse esimest korda kooli minemise, uue kooliastme või hoopis koolivahetuse näol?
Uus kool või kooliaste on lapse jaoks hea võimalus arendada oskust muutustega toime tulla. Mõnel lapsel tuleb see lihtsalt, samas kui mõni tundlikum laps vajab hakkama saamiseks veidi rohkem tuge. Muutust aitabki võimalikult valutuks teha just toimetuleku oskuste õpetamine, mitte väljakutsete kõrvaldamine.

Lapsed tunnevad uudses olukorras ärevust siis, kui nad kardavad, et midagi halba võib juhtuda või et nemad ei suuda olukorraga toime tulla. Siinkohal aitab kõige paremini kardetud olukorraga silmitsi seismise harjutamine. See annab lapsele võimaluse õppida, kuidas taolistes situatsioonides käituda. Sellist harjutamist on kõige parem teha väikeste sammukeste haaval. Niimoodi õpib laps, et asjad ei lähe tavaliselt nii halvasti, nagu ta kardab - ja et enamasti saab ta väljakutsetega hakkama küll.

Et aidata oma lapsel muutuseks valmistuda, püüa esmalt selgusele jõuda, mis võib tema jaoks muutuse juures kõige raskem olla. Mõtle, missuguseid olukordi saaksid enne kooli algust luua, et võimaldada lapsel selle kõige raskemaga toimetulekut harjutada. Kas see on iseseisvalt bussiga sõitmine? Sõprade leidmine? Ettearvamatu graafik või muutused õppetöö korralduses? Mõtle koos lapsega, kuidas saaksite juba praegu neid olukordi harjutada.
  • Kui sinu laps läheb esimest korda kooli, harjuta temaga kooli jaoks vajalikke oskusi nagu kodust eemal olemine, küsimuste esitamine, iseseisev tualetis käimine, paigal istumine ja juhtnööride järgimine. Lasteaias käimine võib olla last taolisteks ülesanneteks juba ette valmistanud, aga kui sa arvad, et laps ei ole nendeks olukordadeks veel päris valmis, harjuta neid väikeste sammude haaval.
  • Kindlasti on hea mõte külastada uut kooli juba enne kooli algust. Kui see pole võimalik, proovi leida muid viise uudsete olukordade harjutamiseks ja leebelt lapse mugavustsooni laiendamiseks, nagu mõne uue tegevuse proovimine.
  • Arutle lapsega mõne varasema korra üle, kus ta oli uues keskkonnas ja leidis seal sõpru. Positiivsete olukordade meenutamine minevikust tõstab enesekindlust ja aitab lapsel paremini ennustada, kuidas esimene koolipäev tõenäoliselt läheb.
  • Oluline on õpetada lapsele, kuidas ise ennast maha rahustada, et ta ei sõltuks liigselt vanema poolsest toest ja kinnitusest.
  • Vanema lapsega on oluline rääkida avameelselt sellest, mida ta sinult vajab ja kuidas sa teda toetada saad. Nii lapse vaimsele tervisele kui akadeemilisele sooritusele mõjub kõige paremini toetav ja julgustav õhkkond, mitte surve saavutada häid tulemusi.
  • Kui võimalik, püüa vähendada muid stressoreid ja suuri elumuutusi sellel muutusega kohanemise perioodil.
Hirmud ja muretsemine on normaalne osa elust ning seda kogevad paljud lapsed ja noored. Kui aga lapsel on keeruline kooliga seotud ärevusega toime tulla ning kui see raskendab kooli jõudmist, sõprade leidmist, akadeemilist arengut või halvendab muul viisil elukvaliteeti, on oluline otsida abi.

Lapsed õpivad sageli vanematelt, millistes olukordades karta ja muretseda. Kui sina vanemana saadad lapsele signaali, et kooliminek või koolivahetus on hirmuäratav sündmus, võib see suurendada lapse ärevust. On ühtviisi oluline selgitada lapsele, et tema ärevus on normaalne, ja julgustada temas usku, et ta saab sellega hakkama. Eesmärgiks ei ole olla alati kartmatu lapsevanem, vaid näidata lapsele, et on olemas palju tõhusaid viise väljakutsetega toimetulekuks.

Veidi kasulikku lugemist algavaks kooliaastaks refereeritud artiklist https://theconversation.com/how-facing-challenging-situations-can-prepare-your-child-for-school-89298